Parandan oma eelmist postitust.. Robbert pani ikka triki maha küll.. Ma hoidsin oma näo ees raamatut.. ja ta nagu.. lõi õrnalt.. aga mu nägu oli ootamatult lähedal raamatule. ja siis käisin ringi terve päev .. kartošku peas paistes ja punane.. otsisime külmakotti.. aga elan veel

Igav postitus tuleb

Neile kes veel ei tea, on mul uus pere. Ema isa ja kolm last, kes kodus ei ela, aga kellest vanimail on kanepitaimed.. Veel on meil koer.. Ja maja on SUUUUUUUR JA ILUUUUUUUS vägahull:D aed on kaa kaks kilomeetrit ja tiigiga jne.. ilus.. Õigemini tegelt aed on Hollandi mõõtudes suur, muidu eestis oleks tavaline. Eile saabusin siis, linn on kaa suurem. Ja täna siis käisin koolis, enne vaheaega viimane päev.. šoppamas käisin kaa, midagi ei leidnud, ainult lühkarid., mis on vajalikud siinses 27 kraadises.. jah lugesite õigesti, 27 KRAADI, APPI. Mulle ei meeldi enam.. Täna käisime emaga söögipoes kaa. Ema tegi algusest peale selgeks, kõik mis silm seletab, viska korvi. Nii oligi. tulime tagasi siis pmst ainult magusa ja krõpsude ja koolaga. Mu ema on poliitik... mis teeema siin hollandis on selle poliitikaga kõik on poliitikud.

Igatahes täna õhtul on sünna mul ja homme õhtul on kuninganna päev, siis lähen kaa välja.. 

Maioskagi enam midagi seletada, ainult Bella jaoks kirjutan ju seda blogi.. mm.. ja robbert ei ole mind kaa tillist tõmmanud eriti.. Vahel ikka veidi aga ei midagi märkimisväärset..  Kas keegi tahab mulle igast lahedat kraami saata eestist..? võiksikka..

AGa mul veel ainult 10 nädalat jäänud, nutan jub praegult, ma hakkan seda elu NII IGATSEMA. ma ei taha sinna väikesesse kurja eestisse enam.. ainult kalled inimesi tahaks näha..

Armastan teid kõiki. 

Helen

KUUUUUMUUUUS

Kolmapäeval klassivennaga koolist koju sõites küsisin ma mida tema tavaliselt nädalavahetustel teeb. Ootasin midagi stiilis " olen arvutis, vaatan telekat, teen midagi sõpradega" aga ei .. mis sealt tuli.. " Ma lähen iga laupäev hommikul kell 8 loomade varjupaika vabatahtlikuna tööle, töötan seal kella 12 või 3-eni ja peale seda lähen ratsutama ja hobuste eest hoolitsema. 

Selle peale mängisin mina muidugi lolli vahetusõpilast. "Kas ma võin kaa tulla, ma pole kunagi loomade varjupaigas käinud ja tahaks ratsutada kaa" 

Mõeldud tehtud, laupäeva hommikul tõusin kell kuus ülesse , pesin hambad, sõin ja pakkisin asjad kaasa. Kell seitse olin toast läinud, rattaga ju vaja veel 45 minutit sõita. Ilm oli hoopis teistmoodi kui tavaliselt, võibolla kuna ma pole kunagi nii vara ratta seljas olnud. Igalpool oli PAKS udu, mis nägi iseenesest nii ilus välja, päike tõusis aga läbi udu paistis sellest vaid kumav kollane kogu.

Jõudsin nurgale kus me kohtuma pidime. Ta ei jäänud hiljaks kaa eriti, mis on ime. Edasi sõidsime loomade varjupaiga poole. Robbert rääkis et kell 8 tehakse väravad lahti, et inimesed sisse lasta ja siis pannakse need kinni tagasi, uuesti avatakse alles kell 12 ja kui tahad veel kauemaks jääda siis saad välja alles kell 3. 

Ootasime veidi kuni tuli vanem naisterahvas ja avas meile värava.  Alguses jõime teed/kohvi , jagasime ülessandeid ja rääkisime juttu. Siis läks aga tõsiseks sitaviskamiseks. Ja seda sõna otseses mõttes. Meie saime ülessandeks koerte puurid puhtaks teha. Esimene samm: Võta labidas ja kühvelda koera väljaheited kivipõrandalt prügikasti, kes seda tegema pidi.. mina või Robbert.? MINA. Edasi läks kergemaks kuna Robbert nõustus need sitatriibulised põrandad ise puhtaks nühkima. Mina pidin vaid kuivatama. Siis pesti toidunõud, lasti koerad sisse tagasi ja anti neile süüa. 

Oligi kõige suurem osa möödas, nüüd saime koertega mängida ja kohvi juua. Mind need koerad niiväga ei tõmmanudki kui tõmbasid mind tuhkrud. Jah.. TUHKRUD. Ma ei oska ära seletada kui armsad nad on. Neil oli seal ainult kaks ja nad olid mõlemad nii mõnusad laisad.  Üks ronis oma pesast välja ja nii kui varjualt välja sai ja päike peale paistis siis viskas pikali maha ja jäi magama jälle. Neil oli puuris lae all võrkkiige taoline magamiskott kus nad nii armsalt magasid nii et ainult pea laisalt üle ääre oli. Veel oli seal ka kassipoegi. Ühel kassil olid just pojad sündinud aga neid kass meil puutuda ei lubanud. Seal oli üks nukker kassipoeg, kuskilt leitud, alles paari nädalane kes oli siis üksi ja emata. Tõsiselt ilus kass oli, musta valgega ja nii aktiivne ja armas, mul lasti temaga tegeleda veits seni kuni Robbert kuskil sitta viskas jälle vist. 

Kuna me pidime veel maneeži kaa minema siis läksime kell 12 ära. 

Sõidsime Robberti juurde kuna ta pidi riided vahetama ja pidime seal lõunat kaa sööma. Ta vend oli kaa kodus, seega temagi ühines meiega. Oleks ma ainult teadnud et ma nii rämedalt tünga saan neilt.. Enne söögilauda istumist ütles Robbert surmtõsise näoga, kuna sina oled külaline siis pead sina täna söögipalve lugema. Ma mingi et eks kindlasti sa ajad jama mulle jälle. Ta jumala tõsiselt "ei" ja andis piibli mulle kus oli järjehoidja lühikese tüki peal ja ütles et valis mulle ühe lühikese välja, siis hakkas mul juba hirm tekkima. Ütlesin talle,et davaij ära pulli nüüd sa valetad aga kui Robbert mulle otsa vaatas surmtõsiselt ja näitas laua keskel olevad kullast risti löödud Jeesuse kuju siis ma mõtlesin, et nüüd on küll piinlik hetk. Nimelt ma teadsin et nad usklikud on ja ma olen seda koguaeg teadnud. Kui ma leidsin aasta alguses maast 70 eurot siis Robbert ütled mulle et ma oleks praegult su peale kade aga ma ei saa kuna mu usk ei luba seda.  Seega ma ei tahtnud kedagi solvata, aga tundsin ennast nii halvasti ja alla surutult et pidin söögipalvet lugema. Mul oli nii piinlik, enne mitu korda ütlesin et palun ütle et sa teed nalja ja äkki sa tahad ise öelda palve, kuna ma ei oska lugeda nii ilusti. Aga kuna Robbert ütles et neil on enne igat söögikorda palve lugemine ja et kui on majas külalised siis loevad nemad söögipalve siis ei jäänud mul muud ütle kui hakata väriseva häälega käed palveseongus lugema ette "meie isa kes sa oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi... " hollandi keeles. Ma tahtsin naerda kuna pinge oli nii suur ja lugeda kaa ei osanud seega ma seal itsitasin koguaeg ja nemad kaa, aga proovisin ikka tagasi hoida ennast, ei tahtnud solvata. Ja kui ma ära lugesin siis arvake ära mis sai.. TRUMMIPÕRIN.. 

TÜÜÜÜÜÜÜÜÜNGGGGG Robbert ja ta vend hakkasin TÄIEST KÕRIST naerma, lõpetasid digikaga mu lindistamise ja ütlesid et nad tegid mulle mõnusa tünga. Mina vaene vahetusõpilane olin nii hirmunud jne. Ja siis ühesõnaga naersime seal kõik koos. Neile meeldib kohe mulle tünga teha. see pole esimene kord. Veel on mulle räägitud et Hollandis ei tohi käest kinni hoida ja suudelda ega poisssõpra omada kui sa ei ole 18- jäin jälle uskuma. Jumal küll. Nüüdsest peale luban, et ei usu enam mitte midagi mida mulle räägitakse. 

Okei, riided vahetatud, söödud ja minek jälle. Maneeži. Seal jõime alguses jääteed ja istusime niisama, selleks ajaks oli väljas juba VÄGA palav. Maneež ise oli ÜÜÜÜÜÜÜRATU, mitte selline väike kahe hobusega, vaid tõesti ÜÜÜRATU, oma pubiga , sada viiskend hoonet ja kõik nii korralik, puhas, mõnus. Palju palju inimesi jne. Käisime vahepeal ratsutamas, mina julge tüdruk ikka kaa. Ma ei oskagi ratsutamisest midagi muud rääkida eriti, lihtsalt vägev oli. Õnnelik olen et läksin. Enne lahkumist pidime veel pool tunnikest omaniku ootama, et Robbert saaks midagi rääkida talle, eimäletagi mis teema neil oli seal. Seega istusime see pool tundi LAUS PÄIKESE käes, päikseprillide, tsärgi ja jääteega. Kas saab mõnusam olla? Kraade oli kuskil 20 , umbes nagu eesti 25 tundus, või hullemgi. Mul hakkas lõpuks pea valutama sellest suurest päikesest. Lõpuks saime siis sealtki minema. Peale seda eriti midagi ei toimunudki. Iga roju oma koju. 

Järgmine laupäev ma ilmselt minna ei saa, kuna reedel ööbin eestlanna Laura juures ja seal oleks imelik nii vara ära minna. Aga õnneks on järgmine nädal pühapäev maneežis lahtiste uste päev ja saab tasuta ratsutada, loodan et Robbert viitsib mind sinna viia. 

Veel siis tulevastest plaanidest. Reedel Laura juurde, Laup. on sugulase sünnipäev ja pühapäev ratsutama. Nädal peale seda on reedel amsterdami minek. Sellega seoses, kellegil pakkumisi ööbimiskohaga? Amsterdami seepärast et on üleriigiline suur pidupäev, kuninganna sünnipäev, kõik riietuvad orantši ja jammivad ringi. Kõige suurem pidu pidi Amsterdamis olema, seega sinna ka sammud sean. 

Sain oma tunnistuse , mul on head hinded ja kõik korras :)

Palavad tervitused, Helen

Munadepühad

Üldiselt kuna minul sellist kirjutamise soont nagu Lavi Hannal pole, siis teen lühidalt ja informatiivselt.

Reedel olin tagasi oma vanas kodukülas, Nieuw- Vossemeeris , seekord õnneks mitte vanal perel külas vaid sõbranna juures. Vaatasime filme ja jõime colat. Sellega asi piirdus, aga sellegi poolest on mõnus vahel niisama sõpradega lebotada.

Laup olin Lucy juures peol. Või rohkem "peol"? Igatahes istusime ja rääkisime lolli juttu, suitsetasime vesipiipu.

Lucy isa tegeleb klaasvitraašidega ja lubas mulle kaa mu ärasõiduks ühe teha, mille kaasa saan võtta. Midagi Hollanditeemalist siis.

Ööbisin Veerle juures, kuna ei olnud tuju kell 2 tagasi vändata.

Hommikul läksime kõik koos Lyneti juurde. Tal on kül ulme maja võiks öelda. Bassein, talveaed, kaks korrust, chillout tuba, piljard, baar jnejnejnejnejne..

Tegime seal šokolaadimunade otsimist, tõmbasime kõhud paksult kooki täis ja tagasi koju..

Mu vanem vend oli kaa munadepüha puhul kodus. Noorem vend kaa ja vennanaine . Tegime koos väiksed grillid ja vaatasime filmi Vääritud Tõprad.Pikk aga hea film, kuigi veidi keeruline oli aru saada, kui supakad on ainult hollandi keelsed...

Peale seda tõmbasid kõik magama ära, mina kaasaarvatud.

Hommikul oli meil mõnus lõunasöök ja niisama täiesti laiskus ja vedelemine.. ja nüüd siiamaani.

Pean neljapäevaks raamatu läbi lugema.. see raamat on tõesti nii igav et vähe pole, ja veel teadus töö vaja ära anda.. jube.. oleks siis kuskilt otsast alustanud tegemist, aga ei..

Jõudu mulle,

Helen

Oleks justkui neegrit näinud

No asjalood on siis nii et minu koolis tehakse iga aasta mingi heategevuslik aktsioon ja see aasta läheb raha... trummiõrin.. AAFRIKASSE, kes oleks osanud küll sellist asja arvata, nii eriline..

Aga iseenesest väga südantliigutav lugu kuidas umbes 15 000 euro eesti saavad 11 last kooli.Olen nende üle õnnelik,naeratasid pildil kaa nii ilusti.

See aga ei ole põhiline.. 

Teema on see, et täna oli siis väike presentatsioon koolis selle projekti kohta..ja seda presentatsiooni tegi väga kuum neeger.. tantsis isegi meile jne

Niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilus oli.Lõpuks kutsusime ta oma koolipeole kaa 26 märtsil ja eks siis vaatab mis nalja saab.

Selle aktsiooni raames peame meie minema võileibu müüma, mis tähendab seda, et sa mitte ei lähe tänavale "tere proua ostke enda ja neegrite rõõmuks üks leib " vaid sa lähed kuhugi suurde asutusse ja küsid "Tervist härrased, kas te soovite võileiba osta, mille saaksite kätte kahe päeva pärast, ehk maakeeles, olete te kahe päeva pärast täiesti suvalisel ajal näljane" pealekauba maksab üks sai ikka mõnusalt kaa, mitte ala 10 eeku, aga heategevus ongi ju selline, ise näljas aafriklased koolis..

Veel tahan rääkida oma moslemist sõbrast teile

Nimi on tal Seilim, ta on 16 ja esimene kord kui ma temaga päris korralikult rääkisin suutsin ma juba välja näidata kui väike on minu silmaring. Nimelt kui ta kuusteist sai siis ma soovisin õnne ja eestlaslikult ikka hõiskasin et kui tore on seee, et ta nüüd alkoholi saab juua mille peale ta vastas minu arust nii kohutavalt täiskasvanulikult " Ma olen moslem", minul oli kohutavalt häbi muidugi , aga ta ei maininud minu väga rumalat viga enam kunagi. Veel olen ma muidugi pakkunud talle burxi, mille peale ma sama vastuse olen saanud.(nimelt ei söö moslemid sealiha)

Üleüldse on ta minu arust nii huvitav inimene.Ta räägib kodus türgi keeles ja ta tahab kunagi Mekasse minna. Ta on niivõrd erinev kõikidest eestlastest. Esimest korda näen kuidas saab usuga elada nii et see piirab sind, sind piiramata kui te aru saate mida ma mõtlen. Teisisõnu, enamus inimesi on usklikud kuna nende vanemad on seda, nad on harjunud. Aga Seilim arvab ka muidu et sellised vaated on õiged ja ta ei tahakski alkoholi juua, ja ta ei tahakski kellegiga enne abielu magada ja tal ei olegi isu sealiha järgi. Minuarust on see nii ilus. Ma olen enda arvamusi tugevalt muutnud türklaste suhtes.

Ülemisel pildil on ta vasakul.

Ei ta ei kanna tavalises elus sellised riideid, me olime ellujäämis laagris.

Ma loodan et ka Eestis on 15- 20 aasta pärast rohkem erinevaid rahvusi, nahavärve ja uskumusi.

Helen :)

Kevadekuulutajad.

Nonii. vahepeal siis paar asja millest te ei tea..

Käisin näiteks valimas.. Valisin mingi mittekristliku partei poolt, kuna kui kristlikud võidavad siis enam laupäeval pidu pole ja pühapäeval kohvi ei joo. Arvake ära kes võitsid? KRISTLIKUD. käige ausalt p..   kui nüüd ainuke lahe koht kus pidutseda kaa pool 12 suletakse siis on ikka eriti haige. Ma ei saa aru mis see üldse nende perset torgib kui nad ise niikuinii seal ei käi.

Siis veel uudiseid.. VANAEMA JA VANAISA TULEVAD TAIST TAGASI KOLMAPÄEVAL. Ma olen niiiiiiiiii õnnelik. tahaks näha neid juba.. raudselt on mõlemad neegrid, aga mida sa teed. Kes ei tea, siis nad lähevd iga talv kolmeks kuuks Taisse. Ja siis tulevad tagasi nagu kevadekuulutajad,mis viib mu sujuvalt üle järgmisele teemale...

Kevad on käes ohjaaa... täna kui Helen peavaluga tõusis ja alla komberdas tuli ema välja ülimalt hea mõttega, et nüüd on just õige aeg perekondlikuks tegevuseks..Seega läksime kõik linnulaulu ja päikese kätte jalutama.. Tegelikult oli ikka mõnus küll, Eestis on selline ilma alles kuskil Mais..

Seega jalutasime siis.. ja jõime pubis kohvi.. ja vaatasime kanalile kus olid justkui maalitud paadid .. Meie paat läheb kaa paari nädalapärast uuesti vette, siis hakkame seilamas(on see sõna olemas üldse) käima..

Järgmine nädal läheme kõik koos restorani sööma.. ei ole veel tuvastanud miks aga igatahes jälle minek

Nüüd aga läheb meie perekondlik tegevus edasi, nimelt iga pühapäevane õhtusöök fritüürikartulid ja maapähklivõi kaste. Teate, et ükski kohuke, hapukoor või kama ei trumpa üle maapähklivõi kastet.. Kohukesi tahaks küll, aga keelatud vili on alati magus.

Ilusat kevade algust,

Helen

Issand jumal mis maailmas toimub. 

Tšiili

Prantsusmaa

Jaapan

Austraalia

Tugevad kallistused teile sinna Tšiili, olge tugevad, mõtlen teie peale.

Miks ma tulin Hollandisse?

Millest mõtlesin ma enne, kui tulin, mida mõtlen ma nüüd- kaks täiesti erinevat asja.

Tegelikult ei oleks ma suutnud elusees midagi nii head ette kujutada, kui see kogemus tegelikult on.

Ma armastan seda, kuidas inimesed käituvad,

ma armastan oma kooli,

ma armastan oma peret,

ma armastan isegi oma jalgratast,

Ma armastan Hollandit.

Helen

Täna mängisin hommikul ralliautot. Kaks korda külglibisemist ja üks kord peaegu kukkusin.

Nimel oli siis lumi maas..sellega muidugi kaasneb räigem paanika..

Ühesõnaga jõudsin siis lõpuks kooli, olin 15 mintsa hiljaks jäänud. Pidin minema hiljaksjäämise lipikut tooma, tegin seal siis kurba nägu, et niii libe, seega ei kirjutatud mind karistatavate märkmikusse kaa ülesse, jumal tänatud selle eest.

Läksin siis rõõmsal sammul klassi poole, vaatan.. klass pime. Klassi ukse aknast näeb esimest rida.. kedagi ei ole seal istumas kaa. Selgepilt, juu siis jäi tund ära.. lähen siis aulasse, no kurat, mitte kedagi. Lähen siis õppelajussi juurde, et oukuule tule appi, maitea mis toimub, ma olen millestki väga ilma jäänud. Longime siis koos kiilaka killuvennast õppelajussiga uue tunniplaani stendi juurde.. kontrollime, no kurat, ei ole mingeid muudatusi, midagi.. õppelajuss siis ütleb,et ma kaa ei tea  kus nad on, ala mul savi istu maha oota järgmist tundi. 

Mõeldud tehtud, panen oma peki maha ja lebotan seal nii 20 mintsa, sis tuleb õppelajuss, ütleb, et kuule nad on küll selles klassis, vaatavad salaja filmi seal.. Selge.. see kõik toimus muidugi 2 mintsa enne tunni lõppu.Kuna aga selle rohelise hilinemise lipiku peab õpetajale viima siis hakkaisn aegluubis klassi poole lonkima.. õnneks oli päästja koolikell nii et ei pidanud piinliku hetke tundma, et minut enne tunni lõppu klassi astuda..vahetunnil andsin lipiku õpetajale.. ja nii ta läks.. õpetaja naeris mu üle ja ütles "no jäid veits hiljaks jah??"

Päev möödus nagu ikka, kehalises mängisime badmintoni ja õpetaja kiitis mu juukseid(kalasaba on siin ULME ASI, kõik küsisid käisid hommikul juuksuris w? ja arutasime mitu tundi selle tegemine aega võtab)

Peale kooli pidin tegema eelmiste hilinemiste eest koolis tööd, panin laudu valmis vanemate koosolekuks ja puhastasin neid jne.. 

sellega jõuan ka selleni, et vanemad on hetkel vanemate koosolekul.. huvitav mis ma seekord õpetajate arust valesti tegin?

Ja veidikene ka uudiseid mis ma täna lehest lugesin. Nimelt mu vana host ema otsib lastele hoidjat. Tahaks ennast pakkuda, aga ei julge kah, kuna ma jumala kindel,et ta selle vastu. Tal on nagu väike vimm minu vastu, olen talle meilinud jne, aga vastu ei midagi kahjuks..nõme kui inimesed ei suuda aru saada..

SEST TEGELIKULT ON KÕIK INIMESED ILUSAD JA HEAD..

Teie Helen

Disko pogo.. dingalingaling...

Huvitav kas mõni mu klassikaaslane kaa mu blogi loeb ja siis ümber tõlgib w?..

Ma räägiks igast asju siin, aga siiralt savi on, kes seda ikka loeb..

Karneval oli nv.. täna käisin tugiisikujuures, sain kiita kena keeleoskuse eest,homme juuksur, ülehomme kino, neljap badminton, reede kuniii... silm seletab .. on karneval.loodab veel mingil ajal vaheajal kellegi sõpa juurde kaa jõuda, kui 4 päeva väsitavat karnevali möödas..

Täna saime uued tunniplaanid kaa.Eriti nõrgad tunniplaani koostajad meil, neljap on esimene tund klassijuhataja, mida peaegu kunagi ei toimu, teine tund mata, kolmas ise õppimine(arvutis) ja siis on kõigest 4 vaba tundi ja siis tuleb geograafia, on see normaalne või mida??Loodan, et san kuidagi millestki ära lunida, kuna 2 tundi 5 tunniste vahedega kaa normaalne pole ju..

Hollandlastel on ikka veel normaalne keset tundi deodoranti lasta, sellegi poolest on surmahirm silmeees kui korra telefoni pealt kella tahad vaadata..

>Ei viitsi enam üldse koolis käia.. tahaks koguaeg magada. ahjaa seda kaa, et hetkel oli meil -2 kraadi, ja ma sõitsin rattaga, ja ma võin vanduda, et am pole elusees sellist külma tundnud. 

"Kuumad tervitused Helenilt"

dingalingaling

Keskaasta seminar.

No nii, nüüd ongi AMETLIKULT pool aastat läbi. Saate mõelda, kõik kes te mind igatsete ja igapäev kodus patja nutate, et ainult samapalju, isegi pisut vähem veel.. muidugi mina jätaksin teid sinna kauemaks nutma, aga paratamatult ei saa.

Jõudsin just tunnike-paar tagasi keskaasta seminarilt.

Enne minekut olin suht hirmul, kuna esimene kord rongidega jne, ja siinsed rongijaamad ei ole nagu ala tartus(ühes eesti  suurimas linnas,) et üks umbes täpselt kaks platood.Siin on juba need platood nii pikad, et ühele platoole mahub mitu rongi ritta, arvestage ka seda et üks rong ei ole nagu eesti rong, lühike ja aeglane, vaid ikka PIKKK, KOLLLANEEE JA KIIIIIREE..

Tagasi platoode juurde, ja siis on seal no umbes 19 platood(on see õige sõna üldse? see asi, kus peal sa seisad ja rongi ootad.. pmst see tee), ja need on kaa liigitatud siis vastavalt a, b, c platoo.Ja nende vahel saab liigelda maaaluste tunnelite kaudu. Muidugi sa pead seda hästi teadma, kus sa minema pead, ja kui ei, siis jalutad rongijaama sisse, mis ei ole eesti mõttes rongijaam vaid pigem maailma suurim kaubanduskeskus, kogu starbucksidega(emme see on üks kohvipood kust saab päris head kohvi) ja albert heijnidega.(ja see on umbes nagu selver, ainult rohkem viisakam). Ühesõnaga tagasi selle juurde,e t kui sa loll oled ja ei tea kuidas kuhugi saada, siis...lähed jalutad infopunkti ja seletad vigases hollandi/inglise keeles ära, kuhu vaja minna, kui kurba nägu teed kirjutatakse sulle paberile ülesse kaa, kuhu sa järmises vahepeatuses minema pead, ja ülejärgmises ja üleülejärgmises..Minu teekond oli sedapuhku Tholen-Bergen op zoom-Roosendal- Den Bosch- Utrecht-Putten, Aega võttis kolm ja pool tundi, aga sellegipoolest eelistan seda igasugusele eesti rongile, ka 45 kestvale sõidule Kehrast Tallinna.

Nii, see selleks, Den boschis saime kokku Nelega, kellega rõõmsal lõpuks ka kohale jõudsime.Rongijaamas ootasid meid Yfu liikmed, ka Saskia, mu orientatsiooni laagri hollandi keele õpetaja, kelle lemmik õpilane ma olen, kuigi ta SIIRALT USUB, et ma olen Helen SASPENSKI..põhimõtteliselt.mida??? kuidas see Uleksiniga sarnaneb?.

Nii, Kahjuks ei olnud see maja kus me ööbima pidime mitte ilusti rongijaama kõrval, vaid kõvasti kaugemal, mis tähendab seda, et seitsmekümnele inimesele oli transporti vaja.. ja arvake ära mis oli lahendus..KUULAKE HOOLEGA...

TRAKTOR KAHE JÄRELVEETAVA VAGUNIGA, JAH!!traktor-roheline suurte ratastega jne.. ulmelinee.. kõik istusid seal kägaras, päris naljakas oli. Kõige haledam oli see, et traktor liikus sama kiirelt kui meie kõndisime, seega vahepeal hüpate järelvagunist välja ja jalutati kaasa jne.

Jõudsime siis kohale, nägime oma magamiskohti, vedas mul, sain ühte eraldi tuppa veel 8 tüdrukuga(ei tundu eriti privaatne? ülejäänud magasid sajakesi ühes toas) ja meie vastas oli Lõuna ameerika poiste tuba. 

Siis hakkasid pihta keeletestid, alguses oli mind pandud nivoo ühte, pärast pandi kahte, kuna nad kuulsid, et oskan paremini rääkida, kui nivoo üks.. Seega, olin enda üle uhke, ja Saskia oli kaa minu üle uhke..Keeletestis sain lugemise vägahea, rääkimise hea ja kirjutamise hea. nii et vägasuper tulemus, kui arvestada, et ma nivoo kõrgemal tegin.

Siis olid sesioonid, ehk siis jaguneti gruppideks ja gruppis rääkimine, kõik istuvad ringis("tere , mina olen Peep ja olen juba 3 kuud kaine). Rääkisime möödunust ja rääkisime tulevast.. sellest oleks tegelikult palju asju rääkida, aga ma ei viitsi blogisse kirjutada, keda see ikka kotib. Põhipoint on see, et nüüd mõikan vähe rohkem, millal olla iseseisev, millal küsida abi, mis külje alt inimestele läheneda, kuidas oma vahetusaastat selleks üheks ja ainsaks parimaks aastaks muuta.

Õhtul oli disku nagu alati. ja anti alkohoooool, kuigi mõni oli siiski midagi kaasa võtnud, sama keegi polnud ju öelnud et see keelatud on.

Hommikul oli siis LUMEPALLISÕDA. MIS OLI VÄGA ULME,SEEGA KÕIK KESSEDA BLOGI EI LOE VAID AINULT SIRVIVAD, VAADAKE SEDA, HUVITAV KOHT..

Pmst viskasin mingile tšiili vennale lumepalliga vastu kuppu, ega sellest head nhka ei tulnud, vend tõstis mu julmalt lihtsalt ülesse, millega tuli ka mu pluus ülesse, nii et oli ainult kaela ümber pmst ja viskas mu põõsasse ja seal ma siis istusin, teravate osktega põõsas, peaegu alasti üleni lumega kaetud. Eiole normaalne, päris hea külm oli. Nüüd on mul küljepeal marrastus ja verevalum, ja see on täna, ilmselt homme on terve külg sinine. Pildile jäi see nagu väike plekk seega, pole mõttet vist ülesse panna. Ei tundu üldse nii jube..

Veel võitsin ma endale UNOXI MÜTSI, ORANTšI, ILUSA.sellest panen küll pildi kaa kuhugi alla.See on uisutajate müts, aastast 1970 midagi.. kui oli kõige külmem talv. Näiteks kui henri seda mütsi nägi, siis suutis ta ainult öelda "VÄGEV ÜRP" loodan, et tekitab teiski sääraseid üleolevaid emotsioone, võite oma mõtted kommentaaridesse jätta.

emme sa peaks jumala rahul olema

Veidi on selline tunne, nagu oleksin viimased 6 kuud maganud. Peaks ülesse ärkama ja aru saama, et ma elangi oma unistuses.
Ei ole võimalik, homme on keskaasta seminar.
Ootan rõõmuga tegelikult, tahaks teada, kuidas teistel läheb, mida teised teevad, kuidas teistel keel on.

Võibolla tuleb see hetkelisest "keskaasta kriisist" aga mulle tundub, et siinsed inimesed on tunduvalt külmemad, kui eestlased, ometigi, eestlased-põhjamaa rahvas.
Näiteks eile kuulsin oma host vanematelt, et keegi olevat isale rääkinud, et mul on jube suur koduigatsus. Veidi piinlik olukord, kuna ma neile sellest rääkinud pole, ainult paarile sõbrannale, või siis, nagu välja tuleb "sõbrannale" kes seda teemat teistega jagasid ja nii see lumepall veerema läks.
Õnneks ei tehtud asjast suurt probleemi, küll aga on nõme, et inimesed räägivad MINUST, mitte MINUGA. Seda on ennegi ette tulnud.

Koolis jätkub kõik sama rada pidi, kes kardab mind, kes arvab, et ma olen imelik. Inimesed kellega klassist läbi saan on lahedad, aga ainuke probleem on see,et kõik on nii noored. Kõik saavad alles 16.
Seega nädalavahetustel nende peale eriti lootma ei saa jääda. Ühtegi vahetusõpilast kaa läheduses pole-seega ootan oma suurt võimalust, kui tuleb msni hääl või telefoni kõne, kes mind välja kutsuks.

Ma vb jätsin nüüd mulje, et elu siin on suhteliselt kurb ja igav, tegelikult päris nii kaa pole, nalja saab kaa igapäev, kahju ainult, et seda kellegiga jagada pole.

Näiteks täna, 22.jaanuaril tuli mu klassiõde kooli paksu talvejope, kampsuni, pikkade pükste jaaa....

TRUMMIPÕRIN...


Lahtiste suve kontsakingadega..

Mu nägu ei saanud pikemalt lahti vajuda. see ei ole normaalne..
Ütlesin kaa, et kas sa ei arva, et pisut veider on nendega tulla talvel?. Ja ta vastas mulle seepeale täiesti südamerahus, et see läheb ta riietusega kokku.. ainuke küsimus jäigi , kustotsast lähevad suvekingad paksu talvejopega kokku..

Veel toimivad siin Madalmaades perfektselt murphy seadused . Meil on kaks bussipeatust. üks ühel pool teed, teine teiselpool..ja mõlemalt poolt sõidavad bussid mõlemas suunas. Ja arvake ära kes ALATI valel pool teed seisab ja bussist maha jääb?. jah-mina.


Blogimine on nõme.

Tegelikult ei saa keegi vahetusõpilasest paremini aru, kui teine vahetusõpilane..

Igatsen Hollandis eestlaste siirust ja tugevaid sõprussidemeid..

Hetkel on tühi aeg, ei ole uus ja huvitav, aga ei ole ka hea ja oma.. kõik on O.K.

Küll aga elagu jooma. minu palveid on kuulda võetud..

Helen