Täna mängisin hommikul ralliautot. Kaks korda külglibisemist ja üks kord peaegu kukkusin.

Nimel oli siis lumi maas..sellega muidugi kaasneb räigem paanika..

Ühesõnaga jõudsin siis lõpuks kooli, olin 15 mintsa hiljaks jäänud. Pidin minema hiljaksjäämise lipikut tooma, tegin seal siis kurba nägu, et niii libe, seega ei kirjutatud mind karistatavate märkmikusse kaa ülesse, jumal tänatud selle eest.

Läksin siis rõõmsal sammul klassi poole, vaatan.. klass pime. Klassi ukse aknast näeb esimest rida.. kedagi ei ole seal istumas kaa. Selgepilt, juu siis jäi tund ära.. lähen siis aulasse, no kurat, mitte kedagi. Lähen siis õppelajussi juurde, et oukuule tule appi, maitea mis toimub, ma olen millestki väga ilma jäänud. Longime siis koos kiilaka killuvennast õppelajussiga uue tunniplaani stendi juurde.. kontrollime, no kurat, ei ole mingeid muudatusi, midagi.. õppelajuss siis ütleb,et ma kaa ei tea  kus nad on, ala mul savi istu maha oota järgmist tundi. 

Mõeldud tehtud, panen oma peki maha ja lebotan seal nii 20 mintsa, sis tuleb õppelajuss, ütleb, et kuule nad on küll selles klassis, vaatavad salaja filmi seal.. Selge.. see kõik toimus muidugi 2 mintsa enne tunni lõppu.Kuna aga selle rohelise hilinemise lipiku peab õpetajale viima siis hakkaisn aegluubis klassi poole lonkima.. õnneks oli päästja koolikell nii et ei pidanud piinliku hetke tundma, et minut enne tunni lõppu klassi astuda..vahetunnil andsin lipiku õpetajale.. ja nii ta läks.. õpetaja naeris mu üle ja ütles "no jäid veits hiljaks jah??"

Päev möödus nagu ikka, kehalises mängisime badmintoni ja õpetaja kiitis mu juukseid(kalasaba on siin ULME ASI, kõik küsisid käisid hommikul juuksuris w? ja arutasime mitu tundi selle tegemine aega võtab)

Peale kooli pidin tegema eelmiste hilinemiste eest koolis tööd, panin laudu valmis vanemate koosolekuks ja puhastasin neid jne.. 

sellega jõuan ka selleni, et vanemad on hetkel vanemate koosolekul.. huvitav mis ma seekord õpetajate arust valesti tegin?

Ja veidikene ka uudiseid mis ma täna lehest lugesin. Nimelt mu vana host ema otsib lastele hoidjat. Tahaks ennast pakkuda, aga ei julge kah, kuna ma jumala kindel,et ta selle vastu. Tal on nagu väike vimm minu vastu, olen talle meilinud jne, aga vastu ei midagi kahjuks..nõme kui inimesed ei suuda aru saada..

SEST TEGELIKULT ON KÕIK INIMESED ILUSAD JA HEAD..

Teie Helen